Millist kombaini sina täna vajad?

Kui agrofirmas on teravilja all rohkem kui 1000 hektarit põllupinda, tuleb valida, kas kasutada ühte ja väga võimsat või kahte väiksemat kombaini.

Üks kaasaegne võimas rootorkombain suudab heade ilmaolude ja mitte väga keerulise põllupinna korral koristada vahetusega ehk kümnekonna tunniga vilja 100 hektarilt, mis teeb tootlikkuseks 70 ja rohkemgi tonni tunnis. Väiksemate kombainide jõudlus jääb 30–40 tonni kanti tunnis.

Võimsus lisab tööle efektiivsust ja hinnas pole suuremat vahet 

Kui võimsam kombain maksab veidi alla poole miljoni euro, siis kaks väiksemat, mille koristusvõimsus kokku ühe suure oma välja annab, maksavad kumbki keskeltläbi 250 000 eurot. Loomulikult jääb kasutaja kanda risk, et mis saab siis, kui olemas on vaid üks masin ja see otsustab just kibedal koristusajal rikki minna.

Eestiski on hakanud levima rootortehnoloogial töötavad kombainid, mis aastaid kasutuses olnud klahvkombainide asemele hakkavad tulema. Jõuallika võimsus ületab rootorkombainidel 400 hj piiri, eriti võimsatel, näiteks New Holland CR 10.90, on aga maksimaalne võimsus juba 650 hj juures. Samasse suurusjärku kuuluvad veel näiteks Case IH Axial-Flow 9240, mille maksimaalne võimsus on 634 hj ja John Deere tippvõimsusega 570 hj.

Hinnalt kallima rootorkombaini töö on klahvkombaini omast efektiivsem ning see pääseb võidule just vihmaküllaste suvede ajal, mil koristusaeg on üürike ning tarvis kiiresti väheseid kuivi päevi ära kasutada, et vili põllult kätte saada.

Suurtele rootorkombainidele lisavad universaalsust ja töökindlust ka esisilla roomikud. Mõnel margil on võimalik kasutada nii rattaid kui ka roomikuid, mõni on varustatud ainult roomikutega.

Kaks erinevat tehnoloogiat

Fendti kombainide tootevalikusse kuuluvad L-, C-, P- ja X-seeria kombainid. Neist esimesed kolm on klahvkombainid, viimane rootorkombain. C-seeria masinate hinnad on 200 000 euro kandis, Xseeria omad ületavad aga 400 000 euro piiri.

Fendti põllumajandustehnikat Eestisse toova OÜ Agriland kombainide müügijuht Marko Saksjaak selgitas, et kombainide konstrueerimisel pööratakse erilist tähelepanu vastupidavusele rasketes tingimustes töötamisel ning kõrgele separeerimiskvaliteedile.

„Kõik, mis kombaini punkrisse tuleb, peab olema puhas tera,” kinnitas ta. Klahvkombainidel on terade separeerimiseks spetsiaalne puistaja, rootorkombainil – nagu nimigi ütleb – rootor. Õigemini sööterootor ja kaks kõrvuti asetsevat eraldusrootorit.

Selline süsteem tagab kombaini laiuse tulemusliku kasutamise – sööterootor jagab lintkonveierilt läbi peksutrumli tuleva viljavoo kahe eraldusrootori vahel. Viimased eraldavad terad ja põhu. Põhk väljutatakse kas ühtlase vaaluna või hekseldatakse peeneks ja laotatakse kombaini taga kogu töö- laiuse ulatuses.

Näiteks Fendti rootorkombaini mudel 9490 X arendab kuni 496 hj võimsust, käigukast on neljakäiguline hüdrostaatiline, kombaini punkri maht on 12 500 liitrit, paigaldada saab 6,8, 7,7 või 9,2 meetri laiuse heedri. Vili laaditakse maha kiirusega 110 liitrit sekundis.

Talupidamisse väiksem kombain

Kui teraviljapinda vähem, alla 500 hektari, saab selle koristamisega suurepäraselt hakkama ka umbes 200 hj võimsusega kombain. Selliseid hakkas eelmisel aastal Eestis müüma AS Intrac Eesti, millest sai põllutehnika tootja Massey Fergusoni esindaja.

Massey Fergusoni kombainide valikus sisalduvad Activa-seeria masinad võimsusega 176–243 hj. Tegemist on nn klahv- ehk puisturkombainidega, mis mõeldud keskmise suurusega talumajapidamisele, kus teraviljakasvatusel siiski oluline osa.

Mullu soetas esimese MF Activa S kombaini Raplamaa põllumajandusettevõte OÜ Leevre, kus toona oli teravilja all 125 hektarit, sel aastal aga juba 150 hektari ringis.

Leevre põhitegevus on küll veisekasvatus, aga põllumaad talu ümbruses jagub ja ettevõtte juhataja Siim Kleberg näeb teraviljakasvatuses lootustandvat tulevikku ja teatud mõttes veistele alternatiivigi.

Seetõttu vajati ka senisest võimekamat kombaini ja otsustati soetada Itaalias valmistatud MF Activa S 7345, mille jõuallikas arendab võimsust 243 hj ja hind jääb 150 000 euro piiresse.

„Meil on kaks Massey Fergusoni traktorit juba olemas ja seetõttu otsustasime n-ö mitte verd segada ja ostsime ka sama firma kombaini,” selgitas Kleberg valikut. “Uut kombaini oli aga niikuinii tarvis, siiani võtsime vilja 40 aastat vana Claasiga.”

Intraci Pärnu osakonna juhataja Teet Suursild märkis, et Activa S ei ole kombainimaailma moeröögatus, ei kubise elektroonikast, värvilistest ekraanidest ja muust tipptehnoloogiast, küll aga on ehk just tänu sellele kergesti arusaadava juhtimispõhimõttega, ajakohane ja võimekas tööriist, mis suudab koristada keskeltläbi 30–35 tonni vilja tunnis ‒ nii teravilja, kaunvilja kui ka õlikultuure.

„Kui suuremad tootjad rõhuvad suurte ja võimsate kombainide väljalaskmisele, siis just väiksemad ja keskmised talunikud, kel teravilja alla vaid mõnisada hektarit põldu, vajavad ka väiksemaid ja pisut lihtsamaid masinaid,” kirjeldas Suursild olukorda kombainiturul. „Massey Fergusoni Activa-seeria püüab seda kohta täita ja pakkuda põllumeestele ka neid kombaine, mis muide ka hinnalt üksjagu soodsamad.”

HEA TEADA

Mida silmas pidada kombaini ostes?

Olulisemad parameetrid, mida uue kombaini soetamise eel, aga ka selle seadistamise juures tuleb jälgida:

• terakadu (võiks jääda alla ühe protsendi)
• töölaius ja lõikekõrgus
• punkri mahutavus automaatroolimise täpsus. Viimane toimib GPS-seadme vahendusel, kõikidele vabas kasutuses olev variant peaks andma sõidutäpsuse vahemikus +/– 25 cm, tasulise, kuuvõi aastamaksuga variandi puhul on sõit juba ülitäpne ja viga ei tohiks ületada +/– 2 cm.

MASSEY FERGUSONI KOMBAINIDE VALIK.

Allikas: ajakiri Põllumehe teataja nr 17 august 2017 / Tekst: Tõnu Parts